Thursday Feb 09

VISITOR

mod_vvisit_countermod_vvisit_countermod_vvisit_countermod_vvisit_countermod_vvisit_countermod_vvisit_countermod_vvisit_counter
mod_vvisit_counterToday275
mod_vvisit_counterYesterday346
mod_vvisit_counterThis week970
mod_vvisit_counterThis month2965
mod_vvisit_counterAll164654

Web Developer

webdeveloper: santany, email: santany32@gmail.com, owner@kreatifweb.net, website: http://www.kreatifweb.net, phone: +62-21-92757589, Hp. +62-818 871 357 1816

Pinto: Laiha Sistema Etniku-Partidu Iha F-FDTL

Attention: open in a new window. PDFPrintE-mail

Dili, Tempo Semanal . Forsa Armadas Falintil-FDTL hanesan instituisaun Defeza Timor Leste nian nebe harii ho nia papel importante rua. Ida, papel iha tempu funu nebe esplika klaru iha Konstituisaun RDTL katak defende soberania no integridade rai ida nee. Papel segundu, maka hanesan papel forsa armadas iha tempu paz nia laran.

Iha tempu paz nia laran, papel forsa armadas maka oinsa partisipa iha prosesu dezenvolvimentu fiziku, fo apoiu wainhira mosu dezastre naturais iha rai laran no partisipa iha manutensaun paz iha rai liur. Atu halo buat hirak nee, forsa armadas sei presiza harii tribunal militar ida nebe sei presiza matenek nain ho diploma Sarjana Hukum, Sarjana Administrasi Negara, Gestaun Rekursu Humanus, Teknik Sipil ka Engeneria nomos fo apoiu makaas ba Polisia Militar atu kontrola elementus Forsa Armadas nian nebe viola Regulamentu Disiplina Militar (RDM).

Atu hatene diak liutan, tuir mai akompana deit intervista especial jornalista TEMPO SEMANAL ho Sekretariu Estadu da Defeza, Julio Tomas Pinto.

Too iha nebe faze rekrutamentu ba membrus Forsa Armadas?

Prosesu rekrutamentu ba membrus Forsas Armadas Falintil-FDTL importante teb-tebes tanba ita hakarak forsa ida nebe professional, forsa ida nebe iha kbiit atu defende ita nia rain ho povu. Tanba nee, Komando Forsa Armadas halo rekrutamentu, rekrutamentu nee ita presiza ema 600. Faze selesaun ba ema 600 nee sei halao dala ida deit maibe iha faze treinamentu sei halao dala rua. Faze treinamentu primeiru sei halao ba membrus 300 iha fulan Maiu-Junu no sei halo tan treinamentu ba segundu faze iha Setembru 2009.

Tanba sa treinamentu nee la halo dala ida deit ba membrus 600 nebe liu ona husi selesaun?

Tanba ita nia fasilidade atu apoiu treinamentu nee la sufisiente, maka ami deside treinamentu nee halao dala rua.

Tanba sa maka rekrutamentu nee importante?

Tanba ita hakarak dezenvolve forsa ida nebe professional, forsa nebe ke defende ita nia rain no forsa ida nebe defende povu.

Husi ema nain 600 nee, Komando F-FDTL sei presiza offisiais hira no Sarjentu nain hira?

Ita presiza offisiais 80 ho latarbelakang pendidikan estrata satu ka sarjana no Sarjentu ema nain 30, sira seluk tama iha kategoria soldadu.

Karik iha lamentasoens ruma husi komunidade durante rekrutamentu nee halao?

Iha duni preokupasaun balu liu husi mensajen, karta, maibe ami haree preokupasaun hirak nee hanesan politizasaun ba prosesu rekrutamentu, nebe ho ninia signifikadu katak, populasaun iha preokupasaun boot iha prosesu rekrutamentu nee tanba keta halo ema balu haruka sira nia
reprezentante partidu atu tama iha forsa armadas.

Oinsa pozisaun forsa nian wainhira ema balu karik haruka sira nia membrus partidu tuir rekrutamentu nee?

Ami iha Sekretariadu da Defeza nomos iha Forsa Armadas, ami esplika klaru teb-tebes katak, mesmu sira membrus partidu mas koandu sira tama ona iha forsa armadas maka sira laos ona membrus partidu. Hanesan mos sira nebe oras nee ativu iha forsa, tuir konstituisaun hateten sira labele mete partidu. Se o hakarak tama forsa militar, entaun o tenki sai husi partidu tanba estadu la premite ema ruma lori partidu tama iha forsa.

Esforsu saida mak Sekretariu Defeza halo hodi evita interese partidu labele tama iha forsa defeza?

Ami rekoinese katak, joven barak mak durante nee envolve iha partidu maibe, koandu sira hakarak tama forsa, sira tenki sai husi partidu, tenki soe tiha ras, etniku. Iha nasaun barak koandu sira loke rekrutamentu, entaun sira husu ba kandidatu sira atu soe dok tiha
etniku, ras no partidu. Ezemplu matenek nain ida naran Samuel H. hateten, ema ida-idak nebe iha konsensia atu rejistu sira nia an ba militar, sira tenki mengorbankan interese ras, interese etniku no insterese partidu. Tamba hakarak tama forsa signifika hakarak tau as interese nasional, interese povu nian.

Tanba sa elementus partidu labele lori politika partidu tama iha forsa defeza?

Tanba forsa defeza nee povu Timor Leste nian tomak nebe atu servi estadu ida nee.

Karik ema balu envolve iha krime hatama mos sira nia rekerementu hodi tuir prosesu rekrutamentu nee?

Iha informasaun balu hateten katak ema balu envolve iha krime maibe sira hetan rekomendasaun husi Xefi Suku ho polisia hodi tama iha prosesu rekrutamentu nee. Maibe ami sei halo selesaun seluk ida hanesan sei halo cross check ho lista rejistu kriminal iha Ministeriu Justisa atu nunee ami bele hetan informasaun klaru.

Alende rekomendasaun husi Xefi Suku ho Polisia, karik iha rekomendasaun selek nebe disponivel mos ba forsa atu simu? Ami sei la simu rekomendasaun husi parte seluk, ami so simu deit rekomendasaun vom komportamentu ka surat kelakuan baik husi Xefi Suku ho Polisia. Husi rekomendasaun rua nee, ami sei cross check ho lista rejistu kriminal Ministeriu Justisa nian. Ami halo hanesan nee tanba ami hakarak evita diskriminasaun iha prosesu rekrutamentu. Ita tenki preve ida nee tanba ita lakohi ema sira nebe envolve iha krime hakarak tama ba instituisaun da defeza. Se ita hakarak dezenvolve forsa ida ke professional, forsa ida ke loyal ba institusaun, entaun ema sira nebe envolve iha krime labele tama forsa no ema sira nebe lori partidu tama forsa tenki hasai. Nunee mos ema sira nebe komportamentu ladiak hanesan gosta ba futu manu, joga kuru-kuru, bola guling, ema hanesan nee ami la premiti atu tama forsa, maibe se iha ema ruma ho hahalok hanesan nee hakarak tama forsa, entaun sira tenki soe sira nia hahalok
at hirak nee.

Durante nee karik ema balu husu ba Sekretariu Defeza atu husik sira liu iha selesaun?

Hau tenki rekoinese katak ema balu haruka mensajen mai hau dehan nia alin, maun subrinu, tiun iha hela forsa, nee duni tenki simu nia atu tama forsa. Maibe hau hakarak hateten katak, laiha mensajen iha prosesu rekturamentu nee no la iha prosesu titip ba malu atu tama forsa defeza. Iha mos ema balu haruka mensajen dehan sira partidu A/B nee duni sira tenki tama forsa. Ba hirak nee hau hakarak hateten katak, laiha partidu A/B iha forsa nia laran, forsa nee povu nian, forsa nee atu servi nasaun.

See deit mak envolve iha prosesu selesaun ba kandidatura?

Tanba ami hakarak prosesu nee tenki lao ho justu mak alende ami forma ekipa ida husi forsa, ami mos servisu hamutuk ho Ministeriu Saude nebe sei halo test ba kandidatu sira nia saude. Alende nee, iha mos ekipa independente ida husi Portugal nebe sei halao selesaun independente ba kandidatu sira.

Saida deit mak kandidatu sira tenki halo wainhira sira liu ona prosesu selesaun no treinamentu?

Sira tenki halo juramentu ho Bandeira Nasional. Prosesu henesan nee akontese iha mundu tomak, tanba nee importante teb-tebes ba joven sira nebe hakarak tama forsa armadas.

Ema balu hanoin katak tama forsa nee hanesan opurtunidade atu hetan servisu?

Hau hakarak fo mensajen ba joven sira katak, se ita boot sira hakarak tama forsa, maka labele tau iha kakutak katak tama forsa nee atu hetan servisu. Tanba wainhira tama forsa armadas, ita boot sira tenki korbankan buat barak tanba tama forsa armadas nee atu kumpri. Kumpri signifika katak koandu iha ordem ruma husi komandu, ita boot sira tenki halao, labele protesta. Segundu, ita boot sira sei ba iha koartel hodi servisu 24 oras, la koalia subsidiu, la koalia salariu  tanba tama forsa armadas nee atu servi laos atu buka servisu. Se ita boot sira hanoin katak tama forca armadas nee para atu buka servisu, diak liu lalikan tama forsa armadas tanba forsa armadas laos fatin atu buka servisu.

Tansa rekrutamentu ida nee importante?

Hanesan ita hotu hatene katak ita iha planu forsa 2020 nebe ke dehan katak, too tinan 2020, ita sei hetan forsa rihun tolu. Tanba nee hahu tinan ida nee planu sira nee tenki lao ba oin tanba planu nee hanesan vizaun dezenvolvimentu setor defeza nian. Atu halao planu ida nee mak agora ita halo dadaun rekrutamentu ba forsa foun. Tanba nee mak hau dehan rekrutamentu ida nee importante teb-tebes. Maibe, alende importante, iha mos obstaklu barak tanba rekrutamentu ida nee rekruta ema barak i sei kria fasilidade boot hodi fo treinamentu ba membrus foun sira. Maske nunee, hau espera katak guvernu Portugues sei ajuda ita nafatin para aban bainrua ita bele haruka ita nia ofisiais sira ba tuir treinamentu iha Portugal.

Tanba sa mak tenki involve akipa ida husi Portugal iha prosesu selesaun?

Durante nee Portugal fo ajuda barak ba setor defeza Timor Leste i iha fin de 2007 hau ho Sekretariu da Defeza Asuntu Tasi nian asina tiha ona akordu ida konaba Kooperasaun Tekniku Militar Entre Portugal ho Timor Leste. Bazeia ba akordu nee, Portugal sei fo asistensia hotu mai ita no parte ida husi asistensia nee maka partisipa iha prosesu rekrutamentu. Tanba nee, Portugal sei haruka nia ekipa ida mai atu akompana prosesu rekrutamentu nee. guvernu Timor Leste konserteza agradese ba ajuda hirak nebe sira fo hanesan Asesor iha forsa defeza nomos iha Sekretariu Estadu da Defeza.

Iha rekrutamentu foun nee, ekipa husi nebe deit mak sei fo treinamentu baziku no treinamentu espesialidade? Ami deside ona katak treinamentu baziku militar nian ita bazeia ba
sistema militar Portugal nian nebe ke ita bele dehan parte ida husi sistema NATO. Agora, treinamentu espesialidade mak hanesan ita bele haruka ita nia forsa ba partisipa iha treinamentu iha nasaun seluk hanesan Australia, Estadus Unidus da Amerika, New Zeland, Malaysia no agora ita sei haruka nain ida ba Indonesia para bele partisipa iha Sekolah Staf Komando Marinir iha Surabaya. Treinamentu baziku military nee sei halao durante fulan hira?

Sei halao durante fulan tolu nia laran. Depois de fulan tolu nee, ita identifika keta balu priensia rekejitu para atu tama ba ofisiais no balu priense rekejitu atu tama ba sarjentu, entaun iha neba mak sira bele kontinua fali sira nia espesialidade. Tanba nee, treinamentu bele too fulan 6 ou 8.  Iha tarjetu rekrutamentu nian, forsa defeza presiza ema nain 30 ba sarjentu no 80 ba offisiais.

Oinsa Sekretariu Estadu bele defini ida nee?

Iha lei servisu militar nian esplika klaru tiha ona katak Sarjana konserteja tenki ba Ofisiais. Ba sira nebe tamat SMA maibe iha rekejitu (prasyarat) especial, nee bele tama Sarjentu, maibe se laiha rekejitu especial entaun sira tenki ba Soldadu.

Tanba sa mak rekruta sarjentu 30 deit?

Tanba ami hakarak fo opurtunidade ba soldadu sira nebe ke tama kleur tiha ona atu sira mos bele apply ba sarjentu. Ami deside ida nee tanba too agora iha soldadu balu ke tama iha 2002 maibe too agora sei soldadu nafatin, entaun ita tenki fo opurtunidade ba sira atu apply. Maske nunee, sei liu husi prosesu internal ida ke naruk.

Karik oras nee iha ona preparasaun ruma ba treinamentu baziku iha Metinaro?

Diretor Sentru Treinamentu Metinaro, Tanente Koronel Falur Rate Laek simu ho ksolok rekrutamentu nee no F-FDTL rasik haree katak treinamentu nee todan oituan tanba ema barak, entaun husu mos apoiu ba Komponente Naval liu husi Major Neves sei fo apoiu iha treinamentu nee. Uluk, ita nia kompania Engeneria F-FDTL hamutuk ho ISF harii ona Sentru Treinamentu Fiziku iha Metinaro. Konserteja fasilidade la kompletu maibe ita hahu prepara tuir ita nia kbiit nebe iha. Obstaklu boot ida nebe iha mak iha parte saude nian tanba hau simu ona kopia surat husi Brigadeiru General Taur Matan Ruak nebe ke deriji ba Primeiru Ministru para husu ajuda husi guvernu para fasilita rai sis ba ema sira nebe tama iha selesaun Forsa Armadas i hau mos hakerek surat ida ba Ministeriu Saude hodi husu sira apoiu iha parte ida nee.

Tan nee Ministeriu Saude mos harii ona ekipa ida iha parte selesaun nian liu-liu iha parte rai sis nian.  Kestaun importante balu nebe ema tomak kestiona mak konaba profesionalismu militar nian, oinsa forsa defeza bele hatan ba kestaun ida nee?

Ita iha ona lei disiplina militar nebe ita bolu naran Regulamentu Disiplina Militar (RDM). Iha RDM nee regula klaru tiha ona konaba ema sira nebe viola lei presiza hetan sansaun. Agora dadaun, Guvernu servisu hamutuk ho UNMIT prepara hela etape ba soldadu sira nebe ke viola RDM. Konserteja iha obstaklu tanba ita foin harii tanba ezemplu nasaun balu harii ona sira nia militar durante tinan lima nulu ona mos sira nia forsa seidauk professional nafatin. Maibe ita foin harii iha tinan hitu nia laran depois de independensia. Maske ho idade kiik maibe ita konsege abansa buat balu ona.

Too iha nebe forsa defeza ninia atensaun ba Polisia Militar?

Ita sei fo atensaun boot ba Polisia Militar para atu fasilita sira hodi bele kontrola membrus forsa F-FDTL nian. Tanba ita hotu hatene katak, akontesementu barbarak iha rai ida nee envolve oknum F-FDTL balu. Iha tempu badak, ami sei foti desizaun ba membrus balu i iha mos membrus balu ke oras nee hatama hela iha sela militar Tasi Tolu. Hau hakarak dehan ba publiku katak, F-FDTL sei abansa ba oin i hatudu kredibilidade forsa nian. Tanba nee hau repete katak, Polisia Militar sei tau matan ba forsa sira no lei organiku ba Polisia Militar agora dadauk atu debate iha Konsellu Ministru para autoriza Polisia Militar hodi kontrola populasaun sira nebe uza farda militar, kontrola membrus F-FDTL nian nebe laiha disiplina. Maske nunee, hau husu ba Polisia Militar atu labele over acting.

Saida mak sai papel ba forsa armadas?

Forsa armadas iha papel importante rua. Papel iha tempu funu nian nebe esplika klaru iha Konstituisaun RDTL katak defende soberania no integridade rai ida nee. Agora, papel forsa armadas iha tempu paz ninian maka oinsa forsa armadas partisipa iha prosesu dezenvolvimentu fiziku, oinsa forsa armadas fo apoiu wainhira mosu dezastre naturais iha rai laran no oinsa forsa armadas partisipa iha manutensaun paz iha rai liur.  Atu halo buat hirak nee, forsa armadas sei presiza harii tribunal militar ida, presiza sarjana hukum, sarjana administrasaun Negara, presiza gestaun rekursu humanus nian. Maibe importante liu maka atu rekruta engeneria sira atu tama forsa armadas hodi aban bainrua bele
fasilita no apoiu populasaun sira hanesan dada bee ba populasaun sira nebe presiza, ajuda loke dalan ba populasaun sira atu asesu. (ts)

Source: Tempo Semanal Edisaun 126

Add comment


Security code
Refresh